Antonello Piroso elulugu
Sisukord
Biograafia - igakülgne ettevalmistus
Ajakirjanik ja telesaatejuht Antonello Piroso sündis 7. detsembril 1960 Comos. Tema ajakirjanikukarjäär algas varakult, juba enne tema kutsetunnistuse saamist 1987. aastal. Juba Milano ajakirjanduse koolitusinstituudis õppimise ajal töötas Antonello vabakutselisena mitmete tuntud ajakirjade jaoks, nagu näiteksRepubblica, Prima Comunicazione, Panorama ja Capital.
1980ndate alguses töötas Piroso ka turismianimaatorina Valturi külades. 1998. aastal, pärast Panorama toimetusest vallandamist, asus ajakirjanik tööle televisioonis, kus ta juhtis mitmeid RAI saateid: "I cervelloni", "La casa dei sogni", samuti "Quiz Show" ja "Domenica In".
Antonello Piroso, mitmekülgse ja leidliku ajakirjaniku elukutses on ka tegevusperiood Mediasetis, kus ta paistis silma telesaadete "Non è la Rai" (esimene väljaanne) ja "Iva Show" autorina. Seejärel kattis ta korrespondendi rolli mitmes edukas telesaates: "Verissimo", "Guinnessi rekordite raamat", "Striscia la notizia", "Target".
Vaata ka: Vladimir Putin: biograafia, ajalugu ja eluVõib julgelt öelda, et Piroso ajakirjanikukoolitus on täielik, igakülgne, sest ta proovib kätt ka raadiosaadete kirjutamisel ühele Itaalia populaarseimale raadiojaamale: RTL. 2002. aastal siirdus väsimatu ajakirjanik LA7-sse. Ilmselt oli tema sõber Afef see, kes juhtis teda oma abikaasa (Marco Tronchetti Provera), telejaama omaniku, tähelepanu. Siin Piroso2002. aastal juhtis ta hommikuprogrammi raames kolumni "Niente di personale" (Mitte midagi isiklikku). Tänu selle edule publiku hulgas läks see saade üle prime time'ile, muutudes sisuliselt satiiriliseks uudistesaateks.
2006. aastal sai Antonello Piroso kõigest neljakümne kuue aastaselt Tg LA7 direktoriks, võttes üle Giusto Giustiniani koha. On nii palju teleesinemisi, kus ajakirjanik paistab silma oma oskuste ja professionaalsuse poolest. Nimetada vaid mõned: 2008. aastal viis ta üldvalimiste puhul läbi 18 järjestikust tundi kestnud valimissaate. Septembris aastalSamal aastal läks eetrisse üheksakümne minuti pikkune "Eriosa" tuntud saatejuhi Enzo Tortora kohta, milles Piroso jälgis saatejuhi isiklikke ja kohtulikke keerdkäike. 2009. aastal kordas Piroso oma meisterliku saatejuhtimise eest (mille võidutrükki korrati 2009. aastal Corriere della Sera ajakirjaniku Walter Tobagi afääri kajastamiseks ja 2010. aasta septembris ka programmiGiorgio Ambrosoli mõrva rekonstrueerimine), Antonello Piroso sai kaks mainekat auhinda: Flaiano (parim telesaatejuht) ja Premiolino.
Vaata ka: Matteo Berrettini elulugu: ajalugu, eraelu ja huvitavad faktidAlates 2010. aastast juhib Comost pärit ajakirjanik saadet "(ah)i Piroso", samuti Telecom Groupi ringhäälinguorganisatsiooni vahendusel, mida saadavad kirjanik Fulvio Abbate ja tennisist Adriano Panatta. 2012. aasta jaanuarini juhtis Piroso pühapäeva pärastlõunal eetris olevat saadet "Ma anche no" (alates 2010. aastast juhib Enrico Mentana LA7 uudistesaateid).
Mis puutub tema eraellu, siis Piroso on väidetavalt vallaline ja veendunud playboy ning mõnes intervjuus on ta öelnud, et on "abielus oma tööga". Muude tema kohta kogutud kurioosumite hulgas: tal on kaks kaugelt lapsendatud last ja tätoveering käel ning ta kannab keldi risti kaelas. Poliitiliselt on ta vasakpoolne, kuid oma valimis-eelistustest vaikib ta siiski. Mõned tema kolleegidon teda kirjeldanud kui kõige moodsamat lavastajat. Talle omistatud naiste hulgas on Adriana Sklenarikova, kes on nüüd abielus jalgpallur Karembeuga.