Barry White, elulugu
Sisukord
Biograafia - Armastuse tempel
Tema sügav, tume tämber on saatnud ebaproportsionaalselt palju üks-ühele tantse, ja on kindel, et tema veenvate nootide lainel on moodustunud tuhandeid paare. Eeldades, et need väited on puhta fantaasia vili või romantiline katse omistada muusikale võimed, mis on talle ehk võõrad, on üks asi kindel: kui üks tema teos algaslevib läbi õhu, kulus vaid mõni sekund, et kohe aru saada, kelle sametine, kergelt õudne hääl kõlaritest kostab: Barry White.
Vaata ka: Emily Brontë eluluguBarrence Eugene Carter, õrn hiiglane, armastuse tsüklopsilaulja selle kõige virgutavamates ja intrigeerivamates aspektides (koos korraliku pritsimisega erose), sündis 12. septembril 1944. aastal Galvestonis, Texases, ja inspireerituna Elvis Presley'st "It's now or never", veenis ta end kohe täisealiseks saades basskitarristina liituma soulbändiga "The Upfronts", salvestades kiiresti kuus singlit.
Vaata ka: Alessandro De Angelis, elulugu, ajalugu ja eraelu Kes on Alessandro De Angelis?Hiljem avastas Barry White naistetrio "Love Unlimited", kuhu kuulus tema tulevane teine naine Glodean James (enne 1969. aastal toimunud lahkuminekut oli tal endisega, kellega ta oli kooliajast saadik sõbranna, neli last), ja produtseeris nende 1972. aasta hiti "Walkin' in the rain with the one I love", mida müüdi miljon eksemplari.
Tegelikult teavad vähesed, et mustanahaline artist on alati olnud rikas produtsent, mis on olnud kulisside tagune töö, mida ta jagas oma laulukirega ja sooloesinemisega.
Barry White
Pärast tema produtseeritud trio edu järgmisel aastal alustas ta sooloseiklust, avaldades instrumentaalplaadi "Love's theme", mis kõige tunnustatumate kriitikute sõnul juhatas sisse diskomuusika ajastu. 1974. aastal tõusis ta albumiga "Can't Get Enough" edetabelite tippu. Glodeaniga tehtud tuuride vahel avaldas ta 1981. aastal mitte ainult albumi, vaid tõi ka maailmaveel neli last (ja neid on kaheksa), seejärel lahutasid nad 1988. aastal.
1980. aastad olid suhtelise tundmatuse periood; alles 1994. aastal ilmus "Praktiseeri seda, mida sa jutlustad", mille koostas Barry White näeb teda pärast peaaegu seitsmeteistkümneaastast eemalolekut taas edetabelite tipus. Üks episood on selles suhtes märkimisväärne: kuigi tema populaarsus oli oma haripunktis 1970ndatel, sai laulja 2000. aastal esimese oma kahest "Grammy'st", parima üldise mees- ja traditsioonilise R&B-esituse eest hiljutise "Staying Power" eest.
4. juulil 2003 suri 58-aastaselt laulja, kes kannatas kõrge vererõhu põhjustatud neeruprobleemide all, jättes maha hämmastunud fännid, kes pidasid tema väga erilist häält muusikale endale omaseks ja seetõttu ka parandamatuks.
Meile jäävad aga need paljud "hitid", mida Barry White on 30-aastase karjääri jooksul produtseerinud, mille hulgas on võimatu mitte mainida "Can't get enough of your love, baby", "You're the first, the last, my everything", "Practise what you preach" ja "It's ecstasy when you lay down next to me". Kõik suurepärased viaticals, mida laulja, "great to end up in the bedroom" (nagu ta oligisildistatud mõne perfidse kriitiku poolt), jäetud pärandiks tulevaste armulugude või järgmiste kuumade kirgulugude jaoks.