Biograafia - Ameerika unistus

John F. Kennedy sündis Brooklinis, Massachusettsis, 29. mail 1917. Ta osales teises maailmasõjas vabatahtlikuna; mereväes, pärast selja haavata saamist, naasis ta Bostonisse, kus alustas poliitilist karjääri. Ta teenis demokraatide parteis kongresmenina ja hiljem senaatorina.

Tema kõne 1957. aastal senatis on eriti oluline: Kennedy kritiseerib vabariiklaste valitsuse toetust Prantsuse koloniaalvalitsusele Alžeerias. Tema "uute riikide" suhtes võetud uuendusmeelsuse alusel valitakse ta senati väliskomisjonis Aafrika allkomisjoni esimeheks.

2. jaanuaril 1960 teatas ta oma otsusest kandideerida presidendivalimistel, valides Johnson'i oma asepresidendiks; oma kõnes, millega ta võttis kandidatuuri vastu, kuulutas ta "uue piiri" doktriini. Nagu varemgi, oli uus piir ajendanud pioneere laiendama Ameerika Ühendriikide piire lääne suunas, et vallutada uusi eesmärke, etAmeerika demokraatia, näiteks võitlus töötuse probleemiga, haridus- ja tervishoiusüsteemide parandamine, eakate ja nõrkade kaitsmine; lõpuks välispoliitikas majanduslik sekkumine alaarenenud riikide kasuks.

Kampaanias võttis ta reformistliku hoiaku ja kindlustas mustanahaliste kodanike hääled, samuti intellektuaalsete ringkondade toetuse: ta võitis novembris valimised, edestades vabariiklastest Nixoni, kuigi napilt. 20. jaanuaril 1961 Washingtonis toimunud ametisseastumisel teatas ta oma otsusest käivitada programmi "Food for Peace" jaluua Ladina-Ameerika riikidega "Progressi liit".

Mai lõpus alustas ta tähtsat reisi Euroopasse, mille käigus kohtus ta Pariisis De Gaulle'iga, Viinis Hruštšoviga ja Londonis Mac Millaniga. Kõneluste keskmes olid USA ja NSVLi kooseksisteerimise suhted, desarmeerimine, Berliini küsimus, Laose kriis ning USA ja Euroopa liitlaste poliitilised, majanduslikud ja sõjalised suhted.

Pärast mõnede katsete põhjustatud Nõukogude tuumaplahvatusi andis ta aga omakorda loa tuumakatsetuste jätkamiseks.

Rahvusvahelise poliitika tasandil on Kennedy strateegiline eesmärk Nõukogude Liidu suhtes kahe suurriigi, rahu ja sõja tagajate ülemvõimul põhinev maailmakäsitlus. Mis puutub Ladina-Ameerikasse, siis seisneb tema projekt seevastu Kuuba Castroismi marginaliseerimises ja likvideerimises. "Allianssprogress", st Lõuna-Ameerika riikide kollektiivsele organisatsioonile pakutav ulatuslik finantsprogramm.

Presidendi valimiskampaanias oli mustanahaliste küsimus olnud väga oluline ja nende hääl, mis oli läinud demokraatide hääletussedelile, oli olnud määravaks, et avada Valge Maja uksed "uue piiri" kandidaadile. Aja möödudes ei suutnud Kennedy siiski oma lubadusi täita ja mõnes riigi osas olid tõelisedrassiline diskrimineerimine ja tõsised rassismijuhtumid. Mustanahalised mässasid ja korraldasid Martin Luther Kingi juhtimisel suuri ülestõuse.

Kakssada viiskümmend tuhat mustanahalist ja valget, kes on organiseerunud massiliseks rongkäiguks, marsivad Washingtoni, et nõuda seadusandlikke õigusi ja toetada Kennedy otsuseid. President aga peab kõnesid, milles kutsub üles austusele ja sallivusele valgete ja mustanahaliste vahel. Olukord näib olevat lahendatud ja ta otsustab sõita Dallasesse, kus teda tervitatakse aplausiga jahüüatusi, kuulda on vaid mõned viled. Äkki aga, kui ta oma avatud autost rahvale lehvitab, mõrvatakse ta eemalt mõne püssilöögiga. See on 22. november 1963. Paar päeva hiljem toimuvad riiklikud matused, kus mõnel liigutaval ajaloolisel fotol on näha tema vend Bob, tema naine Jackie ja nende poeg John Jr., kes avaldavad talle rahvahulgas austust.

Vaatamata sellele, et mõrva materiaalne toimepanija (kurikuulus Lee Oswald) on tänaseni arreteeritud, ei tea keegi ikka veel täpselt, kes olid tema tõenäolised varjatud õhutajad. 1990. aastatel andis Oliver Stone'i film "JFK" tõe otsimisele ja riigiarhiivide rüvetamisele suure hoo.