Biograafia

Ajaloo tuntuim Egiptuse kuninganna Kleopatra VII Thea Philopator sündis Aleksandrias 69 eKr. Ta oli vaarao Ptolemaios XII tütar ja isa surma järel 51 eKr. oli ta sunnitud abielluma oma 12-aastase vennaga Ptolemaios XII, kellega koos ta troonile tõusis. Tema valitsemise kolmanda aasta jooksul, julgustatuna oma nõunike poolt, kellest üks olevat olnudtema armuke, pagendab oma noor õde, kes leiab varjupaiga Süürias.

Eksiilis olles suutis Kleopatra oma asja nii hästi kaitsta, et Julius Caesari saabumisel sai ta oma kuninganna õigused täielikult sisse nõuda. Kleopatra ei ole vaatamata oma noorele eale sugugi allaandlik naine, vaid pigem intelligentne, haritud ja polüglott (väidetavalt oskab ta seitse või isegi kaksteist keelt ja on esimene makedoonia kuninganna, kes õppisegiptlane oma rahva paremaks valitsemiseks) ja ennekõike on ta täiesti teadlik oma võlu.

Kleopatra

Nende kahe kohtumise lugu on nüüdseks peaaegu legend: Julius Caesar saabub Egiptusesse Pompeiuse jälitamiseks, kelle pea alles leitakse. Pompeiuse tapsid vaarao Ptolemaiose mõrtsukad, kes püüab Caesariga heastuda. Kui Caesar on aga palees, kingitakse talle hinnaline vaip, mis hakkab lahti hargnema ja millest on päritilus 18-aastane kuninganna Kleopatra.

Nende kahe armastussuhtest on palju kirjutatud ja isegi muinasjutte on räägitud, kusjuures liit oli tõenäoliselt nii Kleopatra kui ka Julius Caesari kalkulatsiooni tulemus, kes oli majanduslikel põhjustel huvitatud Egiptusega liitumisest. Suhtest sündis poeg, kellele nad andsid nime Ptolemaios Caesar või Caesarion.

Vahepeal võidab Caesar egiptlased, tapab noore vaarao Ptolemaios XII ja istutab Kleopatra ise troonile. Egiptuse traditsioonide kohaselt peab Kleopatra aga jagama uut trooni oma noorema venna Ptolemaios XI-ga, kellega ta on sunnitud abielluma. Kui kuningriigi stabiilsus on tagatud, kolib ta koos oma pojaga Rooma ja elab seal ametlikult Caesari armukesena.

Kleopatrat mängis Liz Taylor 1963. aasta kuulsas filmis

Suurepäraseks strateegiks osutuva Kleopatra poliitiline kavatsus on siiski kaitsta oma kuningriigi terviklikkust üha enam tungiva Rooma ekspansionismi eest. Vaese Caesarioni saatus ei ole siiski õnnelik, vaatamata tema järeltulijatele; Caesari tõeliseks meespärilaseks peetakse Caius Julius Caesar Octavianust, kes vabaneb tülikast järeltulijast esimese hooga.korral.

Pärast Julius Caesari mõrvamist märtsikuu idioodil 44 eKr ei lubanud poliitiline olukord enam Kleopatral Rooma jääda ja ta lahkus Egiptusesse. Mõnede allikate kohaselt naasis ta koju, mürgitas oma venna Ptolemaios XI ja valitses koos oma poja Caesarioniga.

Julius Caesari surmale järgnenud kodusõja lõpus sõlmis Kleopatra suhted Antoniusega. Marcus Antonius sai ülesandeks valitseda idaprovintse ja ühe ülestõusu mahasurumiseks korraldatud kampaania ajal kohtus ta Kleopatraga. Teda iseloomustas ülevoolav ja elav isiksus, mistõttu ta vaimustus Egiptuse kuningannast ja nende kahe vahel algas suhe. Kui ta viibis õukonnasAleksandrias sai Antonius teate oma naise Fulvia surmast, kes oli vastutav Octaviuse vastase mässu eest.

Antonius naasis Rooma ja, et tugevdada oma sidet Octaviusega, abiellus 40. aastal eKr tema õe Octaviaga. 40. aastal eKr oli Antonius aga rahulolematu Octaviuse käitumisega partlaste vastu peetud sõjas ja naasis lõpuks Egiptusesse, kus Kleopatra oli vahepeal saanud kaksikud, kellele pidi järgnema kolmas laps ja nende kahe abielu, kuigi Antonius oli endiselt abielus Octaviaga.Kleopatra, kes on ambitsioonikas ja kaval kuninganna, tahaks koos Antoniusega luua omamoodi suure kuningriigi, mille pealinnaks peaks olema mitte Rooma, vaid arenenum Aleksandria. Seepärast annab ta Antoniusele kasutada Egiptuse miilitsat, millega ta vallutab Armeenia.

Kleopatra nimetatakse kuningannaks, seostatakse jumalanna Isise kultusega ja määratakse koos oma poja Caesarioniga regendiks. Paari manöövrid muretsevad Octaviust, kes ajendab Roomat Egiptusele sõja kuulutama. 2. septembril 31 eKr. puutuvad Antoniuse juhitud Egiptuse miilits ja Octaviuse juhitud Rooma miilits Actiumis kokku: Antonius ja Kleopatra saavad lüüa.

Kui roomlased tulid Aleksandria linna vallutama, otsustasid kaks armastajat enesetapu sooritada. See oli 12. augustil 30 eKr.

Tegelikkuses sooritas Antonius enesetapu pärast valeuudiseid oma Kleopatra enesetapu kohta, kes omakorda sooritas enesetapu, olles hammustatud haava poolt.

Hiljutised uuringud aga kummutavad võimaluse, et ta oleks võinud surra aspiidi hammustuse tagajärjel. Kleopatra on suur ekspert mürkide alal ja teab, et seda metoodikat kasutades oleks tema agoonia olnud väga pikk. Ilmselt mõtles ta selle loo välja, et oma rahvale veelgi enam Isise reinkarnatsioonina näida, kuid ta pidi ennast mürgitama, kasutades sellekseelnevalt valmistatud mürgisegu.