Tom Berengeri elulugu

 Tom Berengeri elulugu

Glenn Norton

Biograafia - Hea enesetunne

  • Tom Berengeri filmid 1970. ja 1980. aastatest
  • Tom Berengeri filmid 1990ndatest
  • Tom Berengeri filmid alates 2000. aastatest

Ta on sündinud Thomas Michael Moore'ina Chicagos (Illinois) 31. mail 1949. Tom Berenger on olnud kolm korda abielus. Esimesel korral oli ta abielus Barbara Wilsoniga, kes talle kaks last (poiss ja tüdruk), hiljem abiellus ta Lisa Williamsiga, kes talle kolm tüdrukut. Praegu on ta abielus Patricia Alvaraniga, kellega tal on sündinud tütar.

Ajakirjanduse eriala lõpetanud Berenger alustas näitlejana väikestes näidendites mängimist Missiuori ülikoolis, mille ta lõpetas ja oli ülikooli jalgpallimeeskonna liige. Berenger on (enam kui 20 aasta jooksul) annetanud oma endisele ülikoolile igal aastal miljon dollarit.

Kahekümneaastaselt läks ta viieteistkümneks kuuks Puerto Ricosse elama. Ta oskab perfektselt kahte võõrkeelt, itaalia ja hispaania keelt, lisaks oma emakeelele, milleks on inglise keel. Väga hea ja kameeleonlik näitleja, kes on viimase kaheteistkümne aasta jooksul mänginud absoluutselt peaosalist mainekates filmides, eitades oma ema Hollywoodi, mis tähistab teda kõige vihatuma näitleja oma staarissüsteemi, kuigi me ei saa unustada tema bravuuri ja väljendusrikkust. Tema näitlejastiil meenutab väga Marlon Brando, George Peppardi ja Spencer Tracy näitlejat.

Pärast õpingute lõpetamist püüdis noor Berenger kohe endale nime teha showbusinessis, mängides peaosa näidendis "Kes kardab Virginia Wolfi?", seejärel kolis New Yorki, et süveneda ja õppida erinevaid näitlemis- ja miimikatehnikaid, mängides vahepeal (Long Wharf Theatre'i laval) näidendis "Tätoveeritud roos" (The Tattooed Rose),hiljem ilmub seebiooperis "One Life to Live".

1976. aastal tegi ta oma filmidebüüdi sõltumatu mängufilmis "Rush It", mis ei jõudnud kunagi Itaaliasse.

1977. aastal kutsuti teda mängima Jack Tripperi rolli telesarjas "Kolme seltskond", Berenger lükkas selle tagasi ja mängis suure näitlejanna Ava Gardneri kõrval karakternäitlejana Michael Winneri lavastatud õudusfilmis "The Sentinel", samal aastal sai ta Diane Keatoni kõrval tähtsa rolli karakternäitleja-koosatäitja Gary, biseksuaalse psühhopaadi rollis.Richard Brooksi lavastatud draamafilmis "In Search of Mr. Goodbar".

1979. aastal sai ta absoluutse peaosa Bobby Fallonina, noore mehega, kes jagab oma elu terasetehase töömaailma ja poksi spordimaailma vahel Jud Taylori lavastatud telefilmis "Flesh & Blood", Berengeri kõrval mängisid Suzanne Pleshette ja John Cassavetes, karakternäitleja Kirki (Bobby sõber) rollis näeme me ühenoor Denzel Washington, film oli suur edu, 25 miljonit ameeriklast vaatas seda televiisorist.

Oma filmilise edu kõrghetkel (1984. aastal) keeldus ta detektiiv Sonny Crocketti rollist telesarjas "Miami Vice"; pärast Tom Berengeri keeldumist keeldusid ka Nick Nolte ja Jeff Bridges ning hiljem sai selle rolli näitleja Don Johnson.

1980ndatel sai Tom Berengerist maailmatasemel näitleja, mängides "telenäitleja" Sami rolli Lawrence Kasdani lavastatud kultusfilmis "The Big Chill". Suurepärane näitleja ja kohalolekuga näitleja, kes suudab mängida mis tahes rolli, alates psühhopaatilisest seersandist Oliver Stone'i filmis "Platoon" kuni indiaanlase langevarjurini filmis"Mängimine Issanda väljadel", mille lavastas Hector Babenco, kuni preestri mängimiseni Donald P. Bellissario lavastatud filmis "Patu vari", jätkates politsei detektiivi ja ihukaitsja rollis Ridley Scotti lavastatud keerukas põnevusfilmis "Kes kaitseb tunnistajat" ning liikudes edasi mägijuhi rolli seiklustrilleris "Jälgedel".of the Assassin", mille on lavastanud Roger Spottiswoode, ja jätkab natsieksponendi rollis Costa Gravas lavastatud draamas "Bretayed ? Betrayed", mis on sügavalt emotsionaalne ja mõjuv mängufilm, mis näitab salajast Ameerikat, kus varitseb vihkamine ja fanatism.

1990. aastal mängis ta eradetektiivi antikommertslikus filmis "Mööduv armastus", mille lavastas Alan Rudholp (Robert Altmani lemmikõpilane).

Vaata ka: Ezra Poundi elulugu

Suurepärane näitleja sellistes komöödiates nagu "Major League 1-2", mille lavastajaks oli Davis S. Ward, ja "Blondiini saatja", mille lavastajaks Dennis Hopper.

Vaata ka: Luchino Visconti elulugu

1991. aastal kehastas ta end arhitektina Wolfgang Peterseni põnevusfilmis "Shattering Evidence".

Philip Noyce'i lavastatud "Sliver" on ehk film, mida Tom Berenger vihkab kõige rohkem nende filmide seas, milles ta on mänginud.

Samal aastal tõusis ta esile oma tugeva esinemisega Luis Llosa lavastatud tõelise ja toore süžeega filmis "Üks lask, üks tapmine" (tõeline kultus oma žanris).

1994. aastal tegi ta suurepärase sooritusega oma kaubamärgi ajaloolises kolossaalses "Gettysburg", mis on Ronald F. Maxwelli lavastatud parim film Vabadussõjast.

Samal aastal asutas Berenger oma filmitootmisfirma "First Corps Endeavors", mis sai nime kindral James Longstreti lõunapataljoni järgi, keda ta mängis filmis "Gettysburg".

Me leiame teda väga heades, kuid alahinnatud westernides nagu Tab Murphy lavastatud "The Last Hunter" ja Craig Baxley lavastatud "Avenging Angel" (mõlemad 1995. aastast); teistes westernides nagu Hugh Wilsoni lavastatud "Goodbye Old West" (1985. aastast), film, mis pilkab 1930. ja 1940. aastate westernide üle, mille peaesineja oli näitleja Tom Mix, ja filmis "Return of the Warrior" (1995. aastast).of Butch Cassidy" aastast 1979, mille lavastas Richard Lester.

Ta mängis ka gigolo rolli George Kaczenderi lavastatud filmis "Naine on ime", ta oli maffioos Abel Ferrara lavastatud filmis "Hirm Manhattanil", ta pidi mängima rolli, mis hiljem kuulus James Woodsile gangsterfilmis "Ükskord Ameerikas", kuid kahjuks pidi ta sellest keelduma, sest pidi filmima kahte filmi: "Suur külm" ja "Hirm Manhattanil".

1996. aastal oli ta peaosatäitja Robert Mandeli lavastatud põnevusfilmis "The Hour of Violence", mis kujutab tõetruult kohaliku allilma poolt rahastatavate alaealiste jõukude ohtu, mis seab üliõpilased ja professorid pidevasse ohtu, kuna nad võitlevad nendega ebavõrdse relvastusega.

1998. aastal mängis ta Robert Altmani lavastatud mängufilmis "Huvide konfliktid", Lance Holli lavastatud ja Berengeri enda toodetud filmis "Üks mees, üks kangelane" (ajalooline film, mille süžee räägib Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahelisest verisest sõjast) ning Randal Kleiseri lavastatud filmis "Kahtluse vari".

Uuele aastatuhandele tulles mängis Tom Berenger iseseisvates toodangutes, kaasnäitlejana Joe Chapelle'i lavastatud filmis "Takedown", peaosatäitjana Sonke Wortmanni lavastatud filmis "The Hollywood Sign", George Mihalka lavastatud filmis "The Guardian", J.S. Cardone'i lavastatud filmis "The Missing Link" ja Guy Manose lavastatud filmis "Cuteway" ning esines kahes Cameo roll , Hollywoodi lavastustes, nagu näiteks Antonio Fuqua lavastatud filmis "Trayning day" ja Jim Gillespie lavastatud trilleris "D-tox".

Ta on mänginud kvaliteetsetes telelavastustes, nagu lääne minisari "Johnsoni maakonna sõda", triller-minisari "Arthur Hailey detektiiv" ja Itaaliasse Sky kanalil (Fox) jõudnud õudusminisari "Incubi e Deliri", mis põhineb Stephen Kingi samanimelisel romaanil.

Aastatel 2007-2010 naasis ta kinolinale peaosatäitjana järgmistes filmides: "Jonathan Toomey jõuluime", "Breaking Point", "Stiletto", "Smokin' Aces 2: Assassins Ball", "Last Will", "Sinners & Saints" ning karakternäitlejana Browningi rollis Christopher Nolani lavastatud 200 miljoni dollari suuruses kassahitifilmis "Inception".

Tom Berenger kandideeris 1986. aastal Oscarile parima kõrvalosatäitja kategoorias ja võitis samas kategoorias Kuldgloobuse filmi "Platoon" eest.

Ta sai 1988. aasta väljapaistva vilistlase auhinna.

1993. aastal kandideeris ta oma hea soorituse eest Emmy auhinnale parima telenäitleja kategoorias kultussarja "Cheers" eest.

Ta on oma maineka karjääri jooksul saanud ka teisi auhindu: John Milliuse lavastatud filmi "Rough Riders" (1997) eest võitis ta "Lone Star Film and Television/Best Television Actor" auhinna, saavutades teise parima reitinguga (umbes 34 miljonit vaatajat), alates ajast, mil väike ekraan on USAs eksisteerinud.

2000. aastal sai ta 2000. aasta Kuldse Saapa auhinna erinevate westernfilmide eest, milles ta mängis.

2004. aastal pälvis ta "Western Heritage Awards" auhinna telesarjade kategoorias parima näitlejana (koos kogu näitlejaskonnaga) vesternisarja "Peacemakers" eest. 2009. aastal sai ta "Ribaut" elutööpreemia Beauforti rahvusvahelisel sõltumatul filmifestivalil (Lõuna-Carolinas).

Ühes intervjuus Ameerika filmiajakirjale teatas ta et teda ei huvita Hollywood ega Oscarid. ', juhtides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on eelmainitud filmimekas tegutsenud koerad ja ponid ning et kui olukord ei parane, jätkab ta sõltumatute või kaablifilmide tegemist.

Tom Berengeri 1970ndate ja 1980ndate filmid

  • Rush It, režissöör Gary Youngman (1976)
  • Sentinel (The Sentinel), režissöör Michael Winner (1977)
  • Looking for Mr. Goodbar (Otsides härra Goodbar'i), režissöör Richard Brooks (1977)
  • Naine on ime (In Praise of Older Women), režissöör George Kaczender (1978)
  • The Return of Butch Cassidy & Kid (Butch ja Sundance: The Early Days), režissöör Richard Lester (1979)
  • Sõjakoerad, režissöör John Irvin (1981)
  • Ukse taga, režissöör Liliana Cavani (1982)
  • The Big Chill, režissöör Lawrence Kasdan (1983)
  • Eddie's gang (Eddie and the Cruisers), režissöör Martin Davidson (1983)
  • Hirm Manhattanil (Fear City), režissöör Abel Ferrara (1984)
  • Goodbye Old West (Rustlers' Rhapsody), režissöör Hugh Wilson (1985)
  • Platoon, režissöör Oliver Stone (1986)
  • Someone to Watch Over Me, režissöör Ridley Scott (1987)
  • Kallis Ameerika: Kirjad koju Vietnamist, lavastaja Bill Couturié (1987)
  • Palgamõrvari jälgedes (Shoot to Kill), režissöör Roger Spottiswoode (1988)
  • Režissöör Costa-Gavras (1988)
  • The Shadow of Sin (Viimne riitus), režissöör Donald P. Bellisario (1988)
  • Major League - The Crappiest Team in the League (Major League), režissöör David S. Ward (1989)
  • Neljandal juulil sündinud, režissöör Oliver Stone (1989)

Tom Berengeri filmid 1990ndatest

  • Mööduv armastus (A Passing Love), režissöör Alan Rudolph (1990)
  • The Field, režissöör Jim Sheridan (1990)
  • Shattered, režissöör Wolfgang Petersen (1991)
  • At Play in the Fields of the Lord, lavastaja Hector Babenco (1991)
  • One Shot One Kill (Sniper), režissöör Luis Llosa (1993)
  • Sliver, režissöör Phillip Noyce (1993)
  • Gettysburg, režissöör Ronald F. Maxwell (1993)
  • Major League - The Rematch (Major League II), režissöör David S. Ward (1994)
  • Blondiini saatja (Chasers), režissöör Dennis Hopper (1994)
  • Viimane jahimees (The Last of the Dogmen), režissöör Tab Murphy (1995)
  • Kehakeel, režissöör George Case (1995)
  • Vägivalla tund (The Substitute), režissöör Robert Mandel (1996)
  • A Cursed Chance (A Occasional Hell), režissöör Salomé Breziner (1996)
  • Huvide konflikt (The Gingerbread Man), režissöör Robert Altman (1998)
  • Shadow of Doubt, režissöör Randal Kleiser (1998)
  • Mõrva analüüs (A Murder of Crows), režissöör Rowdy Herrington (1999)
  • Ühe mehe kangelane, režissöör Lance Hool (1999)
  • Plahvatusohtlik lõks (Diplomaatiline piiramine), režissöör Gustavo Graef-Marino (1999)
  • Spioonide seltsis, režissöör Tim Matheson (1999)

Tom Berengeri filmid alates 2000. aastatest

  • Turbulents II (Lennuhirm), režissöör David Mackay (2000)
  • Takedown (Jälgi maha), režissöör Joe Chappelle (2000)
  • Cuteway, režissöör Guy Manos (2000)
  • Treeningpäev, režissöör Antoine Fuqua (2001)
  • The Missing Link (True Blue), režissöör J. S. Cardone (2001)
  • Hollywoodi märk, režissöör Sönke Wortmann (2001)
  • Vahitorn, režissöör George Mihalka (2002)
  • D-Tox, režissöör Jim Gillespie (2002)
  • Johnsoni maakonna sõda (Johnson County War), režissöör David S. Cass Sr. (2002)
  • The Junction Boys, režissöör Mike Robe (2002)
  • Sniper 2 - Mission Suicide (Sniper 2), režissöör Craig R. Baxley (2002)
  • Snaiper 3 - tagasipöördumine Vietnami (Snaiper 3), režissöör P. J. Pesce (2004)
  • Detektiiv, režissöör David S. Cass Sr. (2005)
  • Jonathan Toomey jõuluime, lavastaja Bill Clark (2007)
  • Stiletto, lavastaja Nick Vallelonga (2008)
  • Breaking Point, režissöör Jeff Celentano (2009)
  • Charlie Valentine, režissöör Jesse V. Johnson (2009)
  • Viimane testament, režissöör Brent Huff (2009)
  • Vaikne mürk, režissöör Fred Olen Ray (2009)
  • Smokin' Aces 2: Assassins' Ball, režissöör P. J. Pesce (2010)
  • Inception, režissöör Christopher Nolan (2010)
  • Kiiremini, režissöör George Tillman Jr. (2011)
  • Bad Cop (Sinners & Saints), režissöör William Kaufman (2011)
  • Bucksville, lavastaja Chel White (2012)
  • Brake, režissöör Gabe Torres (2012)
  • Sõjalilled, režissöör Serge Rodnunsky (2012)
  • Quad, režissöör Michael Uppendahl (2012)
  • Perekonnaasjad (Bad Country), režissöör Chris Brinker (2014)
  • Sniper: Legacy, režissöör Don Michael Paul (2014)
  • Reach Me - tee edule (Reach Me), režissöör John Herzfeld (2014)
  • Lonesome Dove Church, režissöör Terry Miles (2014)

Glenn Norton

Glenn Norton on kogenud kirjanik ja kirglik teadja kõigest, mis on seotud eluloo, kuulsuste, kunsti, kino, majanduse, kirjanduse, moe, muusika, poliitika, religiooni, teaduse, spordi, ajaloo, televisiooni, kuulsate inimeste, müütide ja tähtedega. . Eklektiliste huvide ja täitmatu uudishimuga Glenn alustas oma kirjutamise teekonda, et jagada oma teadmisi ja arusaamu laia publikuga.Olles õppinud ajakirjandust ja kommunikatsiooni, arenes Glennil terav pilk detailide suhtes ja oskus köitvalt jutustada. Tema kirjutamisstiil on tuntud oma informatiivse, kuid kaasahaarava tooni poolest, äratades pingevabalt mõjukate tegelaste elusid ja süüvides erinevate intrigeerivate teemade sügavustesse. Oma põhjalikult uuritud artiklite kaudu püüab Glenn meelt lahutada, harida ja inspireerida lugejaid uurima rikkalikku inimsaavutuste ja kultuurinähtuste gobelääni.Glennil on end kinefiiliks ja kirjanduse entusiastina nimetava imelik võime analüüsida ja kontekstualiseerida kunsti mõju ühiskonnale. Ta uurib loovuse, poliitika ja ühiskondlike normide koosmõju, dešifreerides, kuidas need elemendid meie kollektiivset teadvust kujundavad. Tema filmide, raamatute ja muude kunstiliste väljenduste kriitiline analüüs pakub lugejatele värsket vaatenurka ja kutsub kunstimaailma üle sügavamalt mõtlema.Glenni kütkestav kirjutis ulatub kaugemalekultuuri ja päevakajaliste asjadega. Glenn, kes tunneb suurt huvi majanduse vastu, süveneb finantssüsteemide sisemisse töösse ja sotsiaal-majanduslikesse suundumustesse. Tema artiklid jagavad keerulised mõisted seeditavateks tükkideks, andes lugejatele võimaluse lahti mõtestada jõud, mis kujundavad meie globaalset majandust.Laialdase teadmistehimuga Glenni mitmekülgsed eksperditeadmised teevad tema ajaveebi ühest kohast kõigile, kes otsivad põhjalikku ülevaadet paljudest teemadest. Olgu selleks siis ikooniliste kuulsuste elu uurimine, iidsete müütide saladuste lahtiharutamine või teaduse mõju lahkamine meie igapäevaelule – Glenn Norton on teie parim kirjanik, kes juhatab teid läbi inimkonna ajaloo, kultuuri ja saavutuste tohutu maastiku. .