Biograafia - Vampiirilood

Dublinis 8. novembril 1847 sündinud Abraham Stoker (keda perekonnas kutsuti hellitavalt lihtsalt Bramiks) oli seitsmest lapsest kolmas, Dublini lossi sekretäriametniku poeg. Sünnist alates vaevasid teda rasked füüsilised probleemid, mistõttu ta elas kuni seitsmeaastaseks saamiseni üksildases lapsepõlves, kuigi see ei vähendanud kuidagi tema suurt tahtejõudu javäsimatu sihikindlus koos tähelepanuväärse enesekindlusega, mis ei jätnud teda kunagi hätta.

Vastupidiselt teatud traditsioonile, mille kohaselt kirjanikud on läbipõimunud humanitaarteadustes, oli tema haridus teaduslik, mis kulmineerus maineka Dublini Trinity College'i matemaatikakraadiga.

Õpingute lõpus tekkis tal suur huvi kirjanduse ja teatri vastu. Tema kirg oli nii suur, et ta töötas isegi, kuigi mitte täiskohaga, teatrikriitikuna ajalehes "Mail", saades endale range kriitiku maine.

Ühe läbivaatamise ja teise vahel on ta sunnitud oma sissetulekut täiendama stabiilsema ja regulaarsema tööga: riigiteenistuja tööga.

Tema sagedane teatris käimine avas talle aga hea maailma uksed. Ta kohtus näitleja Henry Irvinguga (kes oli tol ajal kuulus kirjaniku Mary Shelley Frankensteini tegelaskuju kujutamise poolest) ja järgnes talle Londonisse, kus temast sai tema sõber ja nõuandja.

Lühikese aja jooksul sai Bram Stoker tänu oma erakordsetele juhtimisoskustele ja suurele intelligentsusele Dublini Lyceumi teatri korraldajaks ning hakkas kirjutama lühijutte ja näidendeid, mis olid täielikult kooskõlas tolleaegse moega, jäädes alati grand-guignolesco-efekti ja populaarsetes ajakirjades valitseva feuilletoni vahele.

Vähesed teavad, et sel perioodil (1881) pühendus ta ka lastekirjandusele, mille jaoks kirjutas ta lastelugude kogumiku, mis ilmus pealkirja all "Päikeseloojangu all".

Ajaloo kuulsaima vampiiri "Dracula" avaldamisega (kuigi ajalooliselt oli esimese vampiiri autentne looja John Polidori) saavutas Stoker pühitsuse.

Ilmselt sai ta selle tegelaskuju idee oma sõbra Irvingi jälgimisest, kes oli alati kahvatu, õrn ja magnetiline nagu täiuslik vampiir.

Dracula lossi kirjeldamiseks sai Bram Stoker inspiratsiooni Karpaatides asuvast, tänapäevalgi veel olemasolevast linnusest Branis. Ülejäänud, kirjandus- ja päevikuromaani eeskujul kirjutatud lugu on paigutatud viktoriaanlikku Inglismaad.

Stoker suri Londonis 20. aprillil 1912 ja ei saanud kunagi näha oma teoste filmilist teostust.

Tema väiksematest teostest tasub mainida nelja makaobilist novelli, mis hiljem moodustasid "Draculas külaline" (kogumik ilmus postuumselt 1914. aastal), "Kääre naine" (1909) ja eelkõige "Valge ussikaru", mis ilmus vaid aasta enne tema surma.

Veel üks fantastiline olend Bram Stokeri tulisest kujutlusvõimest, Valge uss on olend, mis on elanud maa all aastatuhandeid ja on võimeline võtma Lady Arabella kuju, mis on naise ja madu räige ristand.

Vaatamata oma põnevale ja häirivale teemale ei saavutanud see romaan hetkekski "Draculaga" võrdset edu.