Biograafia - Minu tütar Valentina

15. juulil 1933 Milanos sündinud Guido Crepax alustas arhitektuurikooli ajal tööd illustratsiooni ja graafika valdkonnas, valmistades reklaamplakateid ning raamatu- ja plaadikaante (sealhulgas Gerry Mulliganile, Charlie Parkerile ja Louis Armstrongile pühendatud plaadikaaned). 1957. aastal saavutas ta oma esimese suure edu bensiini reklaamikampaania kujundusega.Shellile anti välja Kuldne Palmi.

1963. aastal pöördus ta tagasi oma esimese armastuse, koomiksite maailma, ning mõned aastad hiljem andis elu tema lugude vaieldamatule peategelasele, nüüdseks kuulsale Valentinale, kes esmakordselt ilmus Giovanni Gandini asutatud ja toimetatud legendaarse ajakirja Linus 3. numbris.

Valentina, kui tõtt öelda, sündis esmalt kõrvaltegelasena Philip Rembrandt, alias Neutron, kunstikriitik ja amatöördetektiiv, kes on kihlatud Valentina Rosselliga, fotograafiga, kellel on eksimatu must kiiver; ainult et viimase karisma ületab peategelase karisma nii palju, et juba kolmandaks episoodiks on ta teda välja tõrjunud.

Valentina on tugevate erootiliste varjunditega tegelane, kes on kujundanud täpse stiili, mitte ainult koomiksi mõttes, vaid just antropoloogilises mõttes, peaaegu nagu popstaar või kuulus tegelane. Ainult et Valentina on tehtud paberist, ja tuleb öelda, et lugematud katsed anda talle kehalist sisu, filmide ja erinevate kehastuste kaudu, ei tundu vägaedukas.

Valentina, kuigi inspireeritud tummfilminäitlejast Louise Brooksist, on määratlematu, tabamatu olend, miski, mis kuulub mõttemaailma ja abstraktse naistetüübi juurde; seetõttu on igasugune katse teda reaalse naisena identifitseerida määratud ebaõnnestumisele. Samas ei ole haruldane kuulda, et teatud omadustega tüdrukut kirjeldatakse kui "Valentinat".Valentina on lõpuks ainus koomiksitegelane, kellel on oma isikutunnistus. 25. detsembril 1942 sündis ta tegelikult Milanos Via De Amicis 42 ja lahkub ametlikult 1995. aastal 53-aastasena loo "Al diavolo Valentina!" viimases paneelis.

Crepax on väga viljakas autor, kes hiljem andis efektse elu ka paljudele teistele kangelannadele (Belinda, Bianca, Anita...) ning koostas ka keerukaid koomiksiversioone mõnest erootilise kirjanduse klassikast, nagu Emmanuelle, Justine ja Histoire d'O. 1977. aastal ilmus värviline seiklusraamat "Pihkva mees", millele aasta hiljem järgnes "Harlemi mees".

Tema viimane raamat "In Arte...Valentina" ilmus 2001. aastal Lizard Edizioni väljaandel.

Crepaxi koomiksilugusid on avaldatud välismaal, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Soomes, Kreekas ja Brasiilias.

Pikalt haige Guido Crepax suri 31. juulil 2003 Milanos 70-aastaselt.

Roland Barthes'i kaliibriga semiootikud on tegelenud tema loominguga, rääkides koomiksitest kui "elu suurest metafoorist".