Biograafia - Simple Heart

• Massimo Troisi: filmograafia

Massimo Troisi sündis 19. veebruaril 1953 San Giorgio a Cremanos, mõnusas linnakeses Napolist nelja kilomeetri kaugusel. Ta kasvas üles suures peres: tema enda majas elavad lisaks vanematele ja viiele õele-vennale veel kaks vanavanemat, tädi ja onu ning nende viis last.

Veel üliõpilasena hakkas ta huvi tundma teatri vastu, hakates mängima teatritrupis "I Saraceni", kuhu kuulusid Lello Arena, Enzo Decaro, Valeria Pezza ja Nico Mucci. 1972. aastal asutas sama rühm San Giorgio a Cremano endises garaažis Centro Teatro Spazio, kus algselt esitati neapolise teatri traditsiooni Viviani ja Eduardo vahel. 1977.Smorfia oli sündinud: Troisi, Decaro ja Arena hakkasid Napoli Sancarluccio teatris mängima ning teatrihitt muutus peagi suureks teleeduks.

Kronoloogiliselt vaadatuna tuli edu aga kõigepealt raadios saatega "Cordialmente insieme" ja seejärel televisioonis 1976. aastal saatega "Non stop" ja 1979. aastal saatega "Luna Park". Nendest aastatest pärinevad muu hulgas sketšid "Noa argi", "Jumalasünnitus", "Sõdurid" ja "San Gennaro". Viimane teatrietendus oli Grimass on "See on nii (kui soovite)".

Alates 1981. aastast alustas ta Massimo Troisi seiklus ka kinodes esimese filmiga, kus ta on režissöör ja peategelane "Ricomincio da tre". Tõeline triumf kriitikute ja publiku seas.

1984. aastal oli ta vastupandamatu Benigni kõrval nii lavastaja kui ka näitlejana filmis "Non ci resta che piangere". 1985. aastal mängis ta kurioosset rolli Cinzia TH Torrini filmis "Hotel Colonial".

Möödub kaks aastat (1987) ja Massimo Troisi on taas omal kohal, nii kaamera taga kui ka ees filmiga "Issanda teed on läbi". Kolme Ettore Scola filmi puhul on ta viimastel aastatel taas näitlejana näha: "Splendor" (1989); "Mis kellaaeg on" (1989), mis tõi talle parima meesnäitleja auhinna (koos Marcello Mastroianniga) filmikonkursil "Parim film" (1989).Mostra Internazionale del Cinema di Venezia, "Il viaggio di Capitan Fracassa" (1990). 1991. aasta filmiga "Pensavo fosse Amore... invece era un calesse" (1991), mille ta ka kirjutas ja milles ta mängis, kirjutas Troisi oma viienda filmirežii.

4. juunil 1994 suri Troisi Ostias (Rooma) unes oma haigestunud südame tõttu, kakskümmend neli tundi pärast seda, kui ta oli lõpetanud Michael Radfordi lavastatud filmi "Il postino", mida ta oli kõige rohkem armastanud. Tema elukaaslane oli kaks viimast eluaastat Nathalie Caldonazzo.

Massimo Troisi: filmograafia

Režissöör ja peaosatäitja

• "Murru päev, 1980/81;
• "Morto Troisi, viva Troisi", 1982 (telefilm);
• "Vabandust viivituse pärast", 1982/83;
• "Non ci resta che piangere", 1984 (koostöös Roberto Benigniga);
• "Issanda teed on lõppenud", 1987;
• "Ma arvasin, et see oli armastus, aga selle asemel oli see hoopis viga", 1991;

Peaosatäitja teiste inimeste töödes

• Lodovico Gasparini 1983. aasta teos "Kohv teeb mind närviliseks", "Ei, aitäh, kohv teeb mind närviliseks";
• "Hotel Colonial", 1985, autor Cinzia TH Torrini;
• "Splendor", 1989, Ettore Scola;
• "Che ora è", 1989, Ettore Scola;
• "Il viaggio di Capitan Fracassa", 1990, autor Ettore Scola;
• "Il postino", 1994, Michael Radford koostöös Massimo Troisi'ga.