Biograafia - Kirg visuaalse kunsti vastu

• Viggo Mortensen 1990ndatel
• Sõrmuste isand
• Teised kunstid
• Kurioosumid
• Aastad 2010

Viggo Peter Mortensen sündis 20. oktoobril 1958 New Yorgis, Manhattani Lower East Side'is, taanlase Viggo Mortensen vanemate ja ameeriklanna Grace Gamble'i pojana, kes kohtus oma tulevase abikaasaga Norras, Oslos puhkusel. Pärast lapsepõlve veetmist erinevates maailma riikides, sealhulgas Venezuelas, Argentinas ja Taanis, kolis ta isa töö tõttu üheteistkümneaastaselt koos temaga ümber(pärast vanemate lahkuminekut) esmalt Kopenhaagenis ja seejärel USAs. Siin lõpetas Mortensen Watertowni keskkooli ja hakkas kirglikult tegelema fotograafiaga.

Pärast St Lawrence'i ülikooli lõpetamist hispaania kirjanduse ja politoloogia erialal töötas ta 1980. aasta Lake Placidi taliolümpiamängude ajal Rootsi jäähokimeeskonna tõlkijana. Pärast lühiajalist viibimist Taanis naasis ta USAsse ja alustas näitlejakarjääri: ta õppis Warren Robertsoni Theatre Workshop'is ja pärast teatrikogemust kolis LosTema esimene filmiroll tuli alles 1985. aastal Peter Weiri filmis "Tunnistaja", kuid Viggo debüteeris kaamera ees juba 1984. aastal filmis "Kiikivahetuses", kuid tema stseen lõigati montaaži käigus välja, ja sama juhtus ka Woody Alleni filmis "Purpurne roos".Kairo".

"Platooni" proovides tagasi lükatud seersant Eliase rollile, mis hiljem lõppes Willem Dafoe'ga, pühendas Mortensen end televisioonile, mängides filmis "Miami Vice" ja üsna räpases seebiooperis "Homset ootamas". Pärast kassapilti "Ära ava seda ust 3" tuli aga tema suur läbimurre kinos Sean Penni debüüdi taga filmis "Lone Wolf": filmisnäitlejatest, ka Dennis Hopper ja Valeria Golino. Kaks aastat hiljem oli Al Pacino kõrval "Carlito's Way": sellele järgnesid Tony Scotti lavastatud "Red Alert" ja Philip Ridley lavastatud "Sinister Obsessions".

Viggo Mortensen 1990ndatel

1995. aastal mängis ta Luciferi rolli filmis "Viimne ettekuulutus", 1996. aasta tõi talle filmi "Erakondlane Jane" koos Demi Moore'iga, "Päevavalgus" Sylvester Stallone'i kõrval ja "Ebatavalised kurjategijad", Kevin Spacey lavastajadebüüdi. Mortensen kuulub nüüd Hollywoodi eliiti: 1998. aastal osales ta Gus Van Sandi Hitchcocki filmi remake'is "Psycho" ja 1998. aastal"Terrence Malicki "The Thin Red Line"." Jällegi aga lõikab režissöör oma stseeni järeltootmises.

Sõrmuste isand

Ülemaailmse pühitsuse ja erakordse rahalise tulu tõi Peter Jacksoni lavastatud triloogia "Sõrmuste isand", milles näitleja mängib Gondori troonipärija Aragorni rolli. Mortensen oli alguses kõhklev ja ei tundunud rolliga veenvalt, osaliselt seetõttu, et filmi filmivõtteid hakatakse tegema Uus-Meremaal; siis otsustas ta, etvõttis rolli vastu ainult oma poja Henry nõudmisel, kes on Tolkieni romaanide fänn.

Tema rahvusvaheline edu avas ukse teistele filmidele, nagu "Hidalgo - tulekahju ookean" ja David Cronenbergi "A History of Violence" (lavastaja, kellega ta naaseb "The Assassin's Promise" jaoks). 2008. aastal osales Viggo Ed Harrise lavastatud westernis "Appaloosa" ja filmis "Hea - Hea ükskõiksus", kus ta mängis õpetajat jakirjandus, mis on jätkuvalt natside mõtteviisist intrigeeritud.

Teised kunstid

Paralleelselt oma filmitegevusega tegutseb Taani päritolu näitleja ka muusiku, maalikunstniku, luuletaja ja fotograafina. 1993. aastal ilmus näiteks tema esimene luulekogu "Ten last night". Fotograafiakogemust seevastu suurendas Dennis Hopper, tänu kellele sai ta võimaluse oma 1970ndatel tehtud kaadreid New Yorgis välja pannaRobert Manni galeriis isikunäituse "Errant Vine" raames. Kuid see ei ole ainus kogemus: 2006. aastal pani ta näiteks Santa Monicas üles näituse "Recent forgeries".

Tema kirg kunsti vastu osutus aga kõikehõlmavaks: 2002. aastal näiteks asutas Mortensen "Sõrmuste isandast" saadud tulu ära kasutades kirjastuse Perceval Press, mille eesmärk on tutvustada nähtavust otsivate noorte kunstnike loomingut; samal aastal ilmus kataloog tema loodud luuletustest, fotodest ja maalidest. 2004. aastal aga oli "Hobuseon hea", mis on hobustele pühendatud fotokogu, mille ülesvõtted on tehtud mitmel pool maailmas, sealhulgas Uus-Meremaal, Islandil, Argentiinas, Brasiilias ja Taanis. Lõpuks ei tohiks unustada Mortenseni maalimistegevust, kelle pilte on eksponeeritud kogu maailmas: "Täiuslikus mõrvas" näha olevad maalid on kõik tema loodud.

Kurioosumid

Itaalias dubleeris Viggo Mortensenit peamiselt Pino Insegno, kes andis talle oma hääle muu hulgas kolmes "Sõrmuste isanda" filmis, filmis "Appaloosa", filmis "Hidalgo - tulemeri", filmis "The Road" ja filmis "A History of Violence", samuti dubleeris teda Francesco Pannofino filmis "Lone Wolf", Luca Ward filmis "Delitto perfetto", Simone Mori filmis "Nonava see uks 3", Massimo Rossi filmis "Psycho" ja Mino Caprio filmis "Carlito's Way".

2002. aastal ajakirja "People" andmetel maailma viiekümne kauneima inimese nimekirja nimetatud Viggo Mortensen on punklaulja Henry Blake'i isa, punklaulja Exene Cervenka isa, kellega ta abiellus 1987. aastal ja kellest ta lahutas 1998. aastal. Ta on kristluse pooldaja, on olnud kriitiline George W. Bushi administratsiooni suhtes ja poleemiseerinud Taani sisenemise vastu sõda inIraak. Kurioosum: lisaks inglise ja taani keelele räägib ta hispaania, norra, rootsi, prantsuse ja itaalia keelt.

Aastad 2010

Pärast 2009. aasta filmi "The Road" (Cormac McCarthy raamatu põhjal) kohtus Mortensen 2011. aastal uuesti Cronenbergiga filmis "Ohtlik meetod", kus ta mängis kuulsa psühhoanalüütiku Sigmund Freudi rolli. 2012. aastal mängis ta Ana Piterbargi filmis "Kõigil on plaan", mille lavastajaks ja produtsendiks ta oli.

Seejärel mängis ta filmides "Teel", mille lavastas Walter Salles (2012); "Jaanuari kaks nägu", Hossein Amini (2014); "Kapten Fantastiline", Matt Ross (2016) ja "Roheline raamat", Peter Farrelly (2018), mis sai kolm Oscari, sealhulgas parima filmi eest.