Biograafia - Itaalia valgus

Elisa Toffoli, sündis 19. detsembril 1977. aastal Triestes, kuid kasvas üles Monfalcones, väikeses linnas, mis kasvas üles oma suurte laevatehaste varjus, kuid mida on alati elavdanud arvukad kultuuri-, spordi- ja ühiskondlikud sündmused. Loomulikult on Elisa peamine huvi alati olnud muusika, ja kuigi see linn ei ole kindlasti London või New York, on tal sellest vaatenurgast vaadatuna oma märkimisväärneelujõudu.

Piirkonnana ja transiidipunktina Kesk- ja Ida-Euroopasse ja sealt välja liikudes on Elisa seega saanud kasutada ära Monfalcone, Kesk-Euroopa kogukondade parimate mudelite lähedal asuva geograafilise asukoha, multikultuursuse ja rahvusvahelise kutsumusega (ta on üks väheseid Itaalia lauljaid, kes on debüteerinud inglise keeles), eripära.

Eriti tähelepanelik musta muusika ja välismaiste ansamblite suhtes (tema eeskujudeks on sellised pühad koletised nagu Otis Redding, Aretha Franklin, Whitney Houston, Sarah Vaughan, Ray Charles, Ella Fitzgerald ja Billie Holiday), on Elisa varajane talent. Piisab, kui öelda, et pärast esimesi lähenemisi klaveri ja kitarri juurde kirjutas ta oma esimese laulu juba üheteistkümneaastaselt. Oma unistustes on taTeismelisena, kui ta käis sekretäride koolis, ei osanud ta kunagi arvata, et temast saab üks Itaalia nõutumaid lauljaid ja et ta teeb oma kirest elukutse.

Tema juured peituvad bluesis ja 70ndate rokis, mida ta uuris 14-aastasena, kui mängis klassikalises kantribändis "Seven roads".

Rahulolematu ja perfektsionist, tema kogemusejanu ei piirdu "kontsertidega", mida tal õnnestub oma bändiga saada. Nii alustab ta ringreiside tegemist mööda Friuli maakonda erinevate ansamblitega, mis on pühendunud coverite tõlgendamisele, võttes ette kõike, sealhulgas klaveribaaride kontserdid.

Ühel ilusal päeval juhtub ta laulma koos "Sinise svingi orkestriga", kahekümne kaheliikmelise ansambliga, mis suudab tema häälevõimekust elektriliselt üles kütta, nii et publikut deliiriumisse ajab.

Elisa Toffoli

Sel hetkel ei saanud Elisa tegelaskuju enam varju jääda. Seda ka seetõttu, et Friulia kunstnik oli kõigi nende aastate jooksul kirjutanud mõned palad koos ühe peresõbraga ja soovis kuulda professionaalset hinnangut. Nii saatis ta materjali Caterina Caselli "Sugarile" (muuhulgas Andrea Bocelli avastaja), kes, kui nad olid seda kuulanud, saatis selle talle järele.

1995. aastal registreeriti Elisa ametliku lepingu alusel ametlikult "Sugar" talli.

Tänu Corrado Rusticile, kes produtseeris Whitney Houstonit, Tori Amost ja kes on alati olnud Zucchero "Ameerika" produtsent, reisis Elisa Ameerika Ühendriikidesse, et kirjutada ja salvestada osa oma esimese albumi "Pipes and flowers" lauludest.

1998. aastal pälvis ta Premio Italiano per la Musica auhinna kui aasta parim Itaalia ilmutus; samal aastal sai ta prestiižse Tenco auhinna parima debüütteose eest albumi "Pipes and flowers" eest.

Album müüs üle 280 000 eksemplari, saavutas topeltplaatina staatuse ning sai märkimisväärset tunnustust raadios ja kriitikute poolt.

Pärast sellist pimestavat sisenemist laulude kirjutamise maailma pidi teine samm olema hästi läbi mõeldud ja kalibreeritud. Et mitte ebaõnnestuda, kaasati ka Darren Allison, teine väärtuslik muusik ja pärast palju vaeva sündis "Asile's World", mida müügi ja tuuri edu järgi võib pidada edukaks eesmärgiks.

2001. aastal ilmus singel "Luce (tramonti a nord est)", mis on suur uudis artisti repertuaaris, kes laulab esmakordselt itaalia keeles. Muusika ja sõnad on Elisa kirjutanud koostöös Zuccheroga. Esitati Sanremo festivalil, kus laul võitis esimese koha.

Elisa on nüüdseks täiesti õigustatult Itaalia kvaliteetmuusika üldtuntud nimi. Näiteks: järgmisel aastal võitis ta Itaalia muusikaauhinna kui aasta parim naisartist ja aasta parim laul taas lauluga "Luce".

Tema teos "Lotus" pärineb 2003. aastast ja sisaldab selliseid uudisloominguid nagu "Broken", tema enda laulude uuesti tõlgendusi nagu "Labyrinth" ja suurte laulude, näiteks unustamatu Mia Martini "Almeno tu nell'universo", taaslavastusi.

2006. aastal tähistas ta oma esimest kümneaastast tegutsemisaastat kogumikuga "Soundtrack '96-'06", mis sisaldab nii tema kuulsaimaid kui ka seni avaldamata lugusid, mille seast paistab silma "Gli ostacoli del cuore", mille kirjutas talle Luciano Ligabue ja esitas koos temaga.

Pärast esmasündinud tütre Emma Cecile sündi (22. oktoobril 2009, isa on kitarrist Andrea Rigonat, tema elukaaslane ja bändi liige), naasis ta plaadipoodidesse uue albumiga "Heart", mis sisaldab lugu "Ti vorrei sollevare", kus Elisa duetab Negramaro liidri Giuliano Sangiorgi'ga. 2010. aasta novembri lõpus ilmus uus projekt,pealkirjaga "Ivy", mis sisaldab kolme varem avaldamata lugu ja veel neliteist uut tõlgendust.