Biograafia - Keskpärane Ravel?

Ta on ehk 20. sajandi kõige esinduslikum muusik, kunstnik, kes suutis pakkuda ainulaadset ja kordumatut sünteesi populaarse ekstraktsiooni ja üllas traditsiooniga muusika vahel, sulandades need tohutut võlu tekitavaks seguks. Selline portree võib viidata vaid nimele George Gershwin ülev helilooja, kes on kuulus ka oma alaväärsuskomplekside poolest. Ta, kes kasutas plebei muusikat, nagu džäss või laul, mida tajuti ületamatuks lõheks Euroopa traditsiooniga, omamoodi pidevas jahtimises oma kunsti aktsepteerimiseks "tõeliste" heliloojate poolt. Maurice Raveli kogu hingega jumaldades, räägitakse, et ühel päeval läks ta maestro juurde, et paluda tundeidkuid kuulis end vastamas: "Miks ta tahab olla keskpärane Ravel, kui ta on hea Gershwin?".

New Yorgis 26. septembril 1898. aastal sündinuna alustas ta klaveriõpinguid ja käis algusest peale erinevate muusikute tundides. Sündinud ja varajane talent, suur assimilatsioonimees, kirjutas ta oma esimesed laulud 1915. aastal, järgmisel aastal aga juba ühe oma särava meistriteose "When you want'em you cant' get'em".

Vahepeal tegi ta endale nime laulja Louise Dresseri saatjana.

1918. aastal avaldas ta "Half past eight" ja 1919. aastal "La Lucille". Edu tuli talle ka Euroopas "Rhapsody in blue", mis on geniaalne eri stiilide süntees, ja 1934. aastal nüüdseks ajalooliseks saanud standardiga "I got rythm".

Kui ta 1928. aasta märtsis Pariisi saabus, et esitada oma "Kontsert F-keeles", mis oli üks tema kompositsioonidest, mille ta kirjutas selleks, et püüda end kultuurse publiku ees akrediteerida, siis oli ta võidukas, eriti pärast kuulsa sümfoonilise poeemi "Ameerika Pariisis" esitamist, mis sõna otseses mõttes lummas publikut.

Euroopas saadud kuulsus viis teda tutvuma kõige kuulsamate kaasaegsete heliloojatega, nagu Stravinski, Milhaud, Prokofjev ja Poulenc, kes kõik olid muusikakeelt lõhkuvad isiksused, kuigi nad ei kuulunud ranges või äärmuslikus mõttes avangardistide hulka (Euroopas olid näiteks dodekafoonia ja atonaalne muusika juba mõnda aega ringluses).

Tänu oma kuulsusele sai ta 1930. aastal lepingu ei kelleltki muult kui Metropolitan Opera House'ilt, kes tellis temalt ooperi kirjutamise. Pärast pikka, viis aastat kestnud katsumust nägi lõpuks ilmavalgust "Porgy ja Bess", järjekordne absoluutne meistriteos, tüüpilise ja tõeliselt ameerika teatri põhielement, mis oli lõpuks vabanenud Euroopa mudelitest (hoolimata võlgnevusestsuunas on, nagu alati Gershwini puhul, vältimatu).

1931. aastal kolis ta Beverly Hillsisse, kus tal oli lihtsam tegeleda filmimuusika tootmisega. 1932. aastal Havannas viibimine inspireeris teda kirjutama suurepärast "Kuuba overtuuri", milles helilooja tugines suuresti Lääne-India rahvamuusikale.

Kehva tervise ja leebe ja tundliku hingega George Gershwin suri 11. juulil 1937. aastal vaid 39-aastaselt Hollywoodis, Beverly Hillsis.